Talk:Patristika

algas varakult ka idapoolse ja läänepoolse dogmaatika eristumine. Idas valitses kreekalik kõrgelennuline spekulatiivsus, läänes ladinlikud õigusliku järjepidevuse ja kirikukorra küsimused

Tegelik dogmaatika saigi alguse impeeriumi idapoolsetelt aladelt. Esmalt rääkisid teemadel, mida võiks pidada dogmaatiliseks apologeedid: kristlus on filosoofia tõeotsingud lõpule viinud (logos oli vahendusmõiste filosoofia ja teoloogia vahel). Olulist rolli mängis dogmaatika tekke puhul kristlike mõtlejate dispuut gnostikaga (gnostikute müstilise teadmise püüdlustele vastandati konkreetne ajalooline Jeesus).

Esimese tervikliku kristliku dogmaatika kirjutas ORIGENES: Peri Archon, De Principiis. Selles eristatakse lihtusklikke ja tõeliselt pühendunud kristlasi. Lihtusklikud taipavad logost usuga, pühendunud kristlased (gnostikud) aga mõistusega. Filsoofia on ettevalmistus kristliku tõe taipamiseks. Origenes sidus tervikuks piibli ajaloolised sündmused ja filosoofilised spekulatsioonid, usu ja gnosise, logose ja Jeesuse. Pärast see tervik lõhenes vasakuks ja paremaks tiivaks: ühed (Athanasius ja kapadooklased) rohkem ajaloo ja usu poolel, teised rohkem spekulatsioonide poolel.

Mainimist väärib veel Ireneus: arusaam, et teoloogia peab lähtuma piiblis esitatud õndsusloo ülesehitusest. Selline lähenemine, mis iseenesest oli kristliku mõtte arenguloos ääretult mõjukas, sai ka aluseks valdava enamiku dogmaatikate formaalsele struktuurile (alustatakse loomisest, siis räägitakse Iisraeli käsuseaduse ajastust, seejärel Jeesusest jne)

Ida dogmaatika autoriteetseima formuleeringu esitab Johannes Damascenus (8. saj.); pärast teda jääb loominguline tegevus idas tahaplaanile (suuresti seoses poliitiliste oludega - islamiusuliste vallutusretked jms) ja keskendutakse olemasoleva traditsiooni säilitamisele.

Läänes kasutati esmalt idas välja töötatud õpetusi, mida aga taheti sõnastada nii, et neist praktilist kasu oleks (koguduse tegevuse korraldamine, juhised vaimulikele jms). Seesuguse mõtlemise põhialused kujundas Tertullianus: juriidiline stiil, terminoloogia täpsustamine kristoloogia ja antropoloogia vallas

Patristika perioodi mõjukaim dogmaatika läänes on AUGUSTINUS: teeb omakaasaegsete hereesiate taustal taas avastuse, et kristlus ei tähenda hinge müstilist teed Jumala juurde, vaid vastupidist -- Jumala tulekut inimeste juurde. Augustinuse põhilised vastased olid donatistid (puhta, patustest vabastatud kiriku taotlejad) ja pelagiuslased (pärispatu eitajad; leidsid, et inimene suudab hea tahtmise korral ka ilma Jumala abita õigesti elada ja Jumalani jõuda).

PATRISTIKA

• Kiriku suhe Kreeka filosiifiasse oli algul tauniv
• TERTULLIANUS ütlused: Mis on Jeruusalemal tegemist Ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul.

Ma usun, sest see on absurdnde – ta räägib Kristuse ristilöömisest

• APOLOGEENID – püüavad ristusku kaitsta:

1. Märter JUSTINIUS – oli esimene kristlsest filosoof

2. Märter KATARINA – filosoofide kaitsepühak. Pööras ümber 40 filosoofi paganlikku usku

• ORIGENES – uus-platonismi rajaja. Ta kuulus Ida-kirikusse. Kirjutas palju teoseid
• GREGORIUS (Nyssast) – Kuulus Ida-kirikusse. Hing on loodud ja on elav substants. Hing on terviklik. Meeled ja mõistus on omavahel seotud
• HIERONÜMOUS – ladina keelse piibli “VULGATA�? tõlkija. Tõlge oli kuues keeles

AUGUSTINUS (354-430)

   * Teda kujutatakse ikoonidel raamat käes ja süda, kust on noolega läbi lastud
   * Kirjutas raamatu “PIHTIMUSED�?
   * MANILASED – Pärsiast pärit usuline liikumine. Neil oli PIMEDUS – inimene – VALGUS. Käib võitlus, kummale poole inimene jääb. Elustiil oli askeetlik. Neil oli tähtis kurjuse küsimus
   * Kui ta Milanosse lääheb, siis tutvub ta piiskop AMBROSIUSEga, kes oli ääretult hea jutlustaja. Siis tuleb pöördepunkt tema elus – saadab naise ära, laseb end ristida ja pühendub usule
   * Ei leidnud Piiblist elutarkust
   * “Kõigepealt usun ja siis saan targaks�?
   * Inimhinge sügavused hämmastasid teda. See viibki ta alateadvuse avastamiseni. Kui me oleme midagi unustanud, siis otsime seda oma meelest. Kui meil midagi aga meelde tuleb, kuidas me siis teame, et see oli just see õige asi, mis meelde tuli
   * Credo, ut intelligas, intellige ut credos – Ma usun selleks et tunnetada, tunnetan, et uskuda
   * Beate certe omnes vivere volumus – Kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada
   * ORDO AMORIS – iga asja olemine hierarhias omab oma väärtust
   * Maailma algusest peale on olnud kaks armastust ja riiki, mis on omavahel tülis:

  1. ABEL – JERUUSALEM – taevane riik, Jumala riik

  2. KAIN – BABILON – maine riik

   * Ütleb, et on olemas JUMALA RIIK ja MAINE KIRIK. Nendel on olemas kattuv osa, kuid see on ainult näiv

   * UTI – raha ja võimu me peame kasutama
   * FRUI – me kasutame raha ja võimu selleks, et neid maitsta
   * Tema ja Piibli süsteemid olid erinevad
   * “Armasta ja tee mida sa tahad�?
   * DONATISTID – võitlesid usupuhastuse eest ja range kord oli neil. Küsimus oli, et mis nendega tuleb teha
   * AUGUSTINUSE tsitaat – “SUNDIGE nad sisse tulema�? – “Maiset riiki võib kasutada selleks, et sundida donatistid õigesse usku tulema�? – tõlgendas sõna “SUNDIMA�? valesti

TAHTEVABADUSE KÜSIMUS

   * Jumal on loonud inimese vabaks olendiks
   * Šotimaa munk PELAGIUS ütles - “Inimene on täiesti vaba igas asjas
   * AUGUSTINUS on vastu – “Inimene ise ei otsusta, vaid Jumal on enne selle ära otsustanud�?
   * PREDESTINATSIOON – ettemääratus
   * Inimesel ei ole tahtevabadust, vaid see on Jumala arm, et ma midagi tahan. See on kahekorne ettemääratus
   * ÜHEKORDNE PREDESTINATSIOON – Jumal on määranud inimesed õndsaks saama, aga nad rikuvad selle ära
   * KAHEKORDNE PREDESTINATSIOON – Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks ja teised hukka saama

AJA MÕISTE

   * Jumal on loonud maailma ei millestki. Enne loomist polnud mateeriat ega aega. Kui aeg tekib alles koos loodug, siis Jumal asub väljaspool aega. Küsimus selle kohta, et millal maailm loodi on mõttetu. MATEERIA, AEG ja VORM on selle igavesed ideed. Ühe osa on loonud Jumal lõplikus vormis nagu inglid, hinged ja tähed. Teine osa muutub nagu kehad
   * ÜRGIDUDE teooria – on ratsionaalsed idud, mis on mateeriasse pandud. Sellega on seletatav ka areng. Maailm luuakse igas silmapilgus uuesti ja uuesti
   * AEG – ei ole lahutatav meie teadvusest. Jaguneb kolmeks:

  1. OLEVIK – vahetu praegu on ainult tõeline (silmapilk)

  2. MINEVIK – koosneb sellest, mis on juba enne silmapilgutust
  3. TULEVIK – see on meie ootuses

   * Hetk kirjeldab piiratust. Elu saame haarata. Kõik see, mis on, liigub meist mööda. Ainult Jumal on see, kes näeb kõike

PÄRAST AUGUSTINUST

  1. Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub ilmutuse kasuks. Rohkem usaldatakse ilmutust, kui mõistust
  2. Euroopas algab misjoneerimise ajastu. Need on halvad filosofeermise ajad
  3. Euroopas algavad rahvaste ränded. Kolm peamist suurrahvast

   * DYONYSIOS (Areopagitast) – arvati, et ta on Pauluse õpilane (tema nime põhjal). Tal oli süntees kristlusest ja uus-platonismist. Ta annab eelduse skolastikale

   * Kolm tunnetuse teed:

  1. VIA POSITIVA – Jumal on nagu päike

  2. VIA NEGATIVA – Jumal pole iialgi päike, sest ta on palju suurem
  3. VIA SYMBOLIKA – Jumal on nagu päike, aga seda sümboolselt

---

JOHANNES SCOTUS Eriugena (810-877)

   * Mõistuse ülesanne on ilmutust seletada. Autoreiteedi ja mõistuse vahel valides tuleb eelistada mõistust. Peab tahtevabadust kistliku usuga seotuks
   * Teos “LOOMUSTE JAOTUSEST�? – eristab nelja loomust:

  1. Loomus, mis looba ja pole loodud – Jumal
  2. Loomus, mis on loodud ja loob – Jumalikud ideed
  3. Loomus, mis on loodud ja mis ei loo – Üksikud asjad
  4. Loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud – Jumal, kes on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast

ANSELM Cantebury (1033-1109)

   * Kõige tähelepanuväärsem teoloog ja skolastik
   * Usk ise nõuab ratsionaalset seletust. Tõeline mõistus viib paratamtult usutõdede juurde (temal on ONTOLOOGILINE jumalatõestus). Jumalast pole võimalik kõrgemalt mõelda, mida peaks ka uskumatu mõistma. Jumal on kõigepealt minu arusaamises – Kui me muud tunnetame, et ta pole mitte mõeldav, vaid on ka olemas, siis jumal on olemas
   * Kõigepealt oli maailm ideena jumala vaimus ürgpiltidena. Maailm on ürgpiltide koopia ja ei midagi muud. Inimese hing on jumala näoline. Inimesel on:

  1. MÄLU (MEMORIA)

  2. TUNNETUSVÕIME (INTELLIGENTIA)
  3. ARMASTUSVÕIME (AMOR)

   * Oma dialoogis tõe üle on tal kolm tasandit:

  1. Igavesed tõed Jumalas - ideed
  2. Asjade tõed, mis seisneb nende ühtelangevuses jumaliku tõega
  3. Mõtlemise ja väidete tõde

   * Tõde on üksnes vaimus haaratav kõiksus. Inimesega seoses tähendab, et kogu meie mõtlemine, hoiak, tahte suunatus igavesele olemislpõhjusele jumalas – õige usaldus olemise vastu. See eeldus selleks, et kohtuda tõega

   * UNIVERSAALIATE KÜSIMUS – ta ol realist selles vallas. Ideed on tähtsad. Universaaliad on inimese vaimus

PIERRE ABÄLARD

   * Kontseptialistliku suuna esindaja. Ta oli vaidleja, diskuteerija ja nominalist
   * Universaaliad on ka asjades. See ei ole suvaliselt kujundatud, me leiame ANTILOOGILISE aluse.
   * Tema põhilisemaid teoseid on: “SIC ET NON�? – piiblist , kirikuisadest  ja autoriteetide tekstid vajavad seletust. See annab positiivse tõuke skolastikale
   * “TUNNE ISEENNAST�? – väline tegu, kui selline on moraalselt neutraalne. Kõik sõltub motiivist või meelsusest. See motiiv (INDENCIO) ilmneb inimese sisemises aktis, millega me teatud püüdlusi jaatame ja eitame. Kõlvatuse jaatavuse akt on patt. Hea seisneb jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises

ALBERTUS MAGNUS (1206 – 1280)

   * Ta oli Thomas Aquino õpetaja. Kuulus dominikaanlaste ordusse. See oli noor rändmunkade ordu. Nad kujunevad hariduse kandjaks
   * Teda kutsuti ka DOCTOR UNIVERSALIS. Kreeka ja Araabia filosoofiast lummatud ja suur huvi looduse vastu.
   * Ühendada kõik üksikteadmised üheks tervikuks. Tema eristab mõistusega haaratavaid küsimusi usuküsimustele. Maailma igaviku küsimus pole filosoofiaga vastav, see on usuline küsimus. Kõik mis on, on põhjustatud jumala poolt. Jumal on kõrgeim väärtus ja kõik püüdlused peaksid olema suunatud temale.
   * Inimese hing on tervik, mis sisaldab mitmeid jõude nagu:

  1. VEGETATIIVNE JÕUD
  2. SENSITIIVNR JÕUD
  3. RATSIONAALNE JÕUD

THOMAS AQUINOS (1225 – 1274)

   * Aadli perekonnast. 7 aastaselt pannakse kloostrisse. 18 aastaselt puutub kokku dominikaanlastega. Nimetati teda SITSIILIA HÄRJAKS. Rääkis vähe, aga kui rääkis, siis ütles teravalt. Kristuse üldine õpetaja. 1323. aastal sai pühakuks. 20 aastaselt jõudis Pariisi, kus kohtab Albert Suurt. Pariisi ülikooli võttis üle 1263. aastal ja ka Aristotelese õpetuse ka
   * 1263. aastal paavst Turbanus IV keelas üldse Aristotelese õppimise ja õpetuse.
   * Filosoofia oli muutunud iseseisvaks suuruseks
   * Eriti kuulsaks sai selles vallas AVEVROES (1126 – 1198) – kaitses mõistuse iseseisvust. Otsitakse õiget suhet sellesse. Ei olnud võimalik toetuda usulisele prioriteedile. Mõisteline analüüs oli tähtus. See murre toimub just Thomasest
   * See teoloogia mida THOMAS avaldab ei ole mediteeriv, monostiline. Tal on ülikooli teloogia ratsionaalne. See on üliõpilaste ja kolleegide jaoks. Kõik teosed olid  ladina keeles. Thomas ei unusta kunagi põhilist:
   * “Olen teadlik, et ma võlgnen jumalale oma elu esmase ülesande, lasta temal minu kõnedes ja mõtetes meeltes kõnelda�? – püüab põhjendada mõistuse kohta meie elus. Jumal on maailma loonud mõistusega. Meile on antud mõistus ja teadus on jumala tütar. Jumal on teaduste isa. See oli  pööre looduse, ratsionaalse analüüsi ja teadusliku uurimise suunas. Tuleb täpselt uurida mida suudab loomulik mõistus ja mida usk armu läbi. On olemas kaks tunnetuslikku perspektiivi:

  1. Üks on oma kogemuslik horisont
  2. Teine on ülalt tulev perspektiiv

   * Eristatus andis mõistusele suure ala. See on suurim tulemus. Ruum mõistusele ja usule:

Usk, Müsteerium Arm Kristlik maailm Teoloogia Kristlik osa Teoloogia summa Mõistus Loodus Loodus õigus Filosoofia Summum Summa pagante üle

   * Kaks summat on loomingu keskmes:

  1. �?SUMMA PAGANATE VASTU�? – väitleb mõttes jumalike autoritega, diskuteerib nendega. Toob välja asjad, mida saame kristlikust ilmutusest (kolmainsus). Need asjad on otse ilmutatud. Sakramentide õpetus oli. Nad ei ole mõistusega haaratavad aga pole ka vastuolus

  2. “SUMMA TEOLOOGIA�? - kirjad kümme aastat oma elust. Ei lõpeta ta seda, see teos on määratud algajatele teoloogidele. Antakse ülevaade pühast õpetusest, eelistatakse püha kirja. Jumal on kui kõrgeim olemine:

  1. IPSUM ESSE – olemine ise
  2. MAXIMUS VERUM – kõrgeim tõde
  3. IPSA VERITAS – tõde ise
  4. SUMMUM BONUM – kõrgeim headus. Kogu loodus räägib Jumalast

   * 512 küsimust on jaotatud igaüks 10 punktiks, igas punktis terve rida tõendeid (mis on vastu, seejärel vastab nendele, lõpuks lahendab selle küsimuse)

   * ÕPETUS ANALOOGIATEST – kogu loodus kõneleb meile jumalast. Kõik loodusnähtused kujutavad mingit analoogilist pilti. See ei suuda avada jumala täiust
   * ANALOOGIA ENTIS – ükski kahju pole tema ise
   * Substants on vormi ja mateeria tervik. VORM + MATEERIA = SUBSTANTS

TÕE DEFINITSIOON

   * VERITAS EST ADAEQUATIO REI ET INTELLECTUS – tõde on asja ja mõistuse kokkulangemine. See on klassikaline tõe definitsioon
   * Igal asjal on ANIA koht ja oma eesmärk olemiskorras. Olemine ja olemus on muidu erinevad, aga jumala puhul langevad need kokku. Jumal lõi maailma täiuslikuna. Kurjus on puudujääk ja kurjusel ei ole õiget olemist, see on hea puudumine. Vajab subjekti, kellel puudub hea. Kurjus ei saa olemasolevat hävitada. Meie praktiline mõistus on see, et head tuleb teha ja kurja tuleb vältida.

SOTSIAALÕPETUSE KOLM PRINTSIIPI

  1. ISIKSUSE PRINTSIIP – inimene on kõige ühiskondlike korralduste kandja, looja ja eesmärk. Inimene on orienteeritud koosolemisele. Kõik eluvaldkonnad tuletatakse ja järjestatakse vastavalt isiksusele. Topeltloomus on inimesele individuaalne ja sotsialne
  2. SOLITARITEEDI PRINTSIIP – kõik istume ühes paadis (üks kõigi jaoks, kõik ühe jaoks). Takistab, et üksikinimest ei seotaks üle ühiskonnaga ja ühiskonda üle üksikinimesele
  3. SUBSIDARITEEDI PRINTSIIP – niipalju vabadust kui võimalik. Niipalju sõltuvust kui vajalik. Igas tegevuses on subsidariteedi printsiip ja see on oma abi abistamine (ära anna kala, anna õng), et see soodustaks inimese positiivseid kalduvusi

JOHANNES DUNS SCOTUS (1265-1308)

   * Noorem frantsiskaanlaste koolkond Šotimaa piiri lähedal. Temast saab juba noorena munk. Õpetab Oxfordis ja Pariisis. Kolib Kölni ja sureb noorena. Austusväärseim nimi oli DOKTOR SUBTITILIS
   * Jõuab kirjutada kaks raamatut: “KOMMENTAARID TENDENTSILE�?
   * Filosoofia on tal vastuhakuks Thomasele. Thomasel oli mõistus ja tahe, Duntsil tahe esmane, mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, kuid tahe ei järgi kõike, mis mõistus ette kirjutab. Siit tuleb ka kaks põhilist järeldust:

  1. JUMALA VABADUS – asjad on nii nagu nad on mitte sellepärast, et mõistus seda nõuaks, vaid jumal on seda vabatahtlikult otsustanud. Toob esile neli momenti:

  1. Jumal määrab Peetruse igavesse kirksusesse
  2. Annab ta Peetrusele vahendi selle sihi saavutamiseks, annab talle armu
  3. Laseb patustada nii Peetrusel kui ka Juudal
  4. Lõpuks päästetakse Peetrus Jumala armu läbi, Juudas aga lükatakase õiglaselt tagasi

   * Vaba tahe on olulisem intellektist. Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. Jumal tahab seda, mis on loogiliselt vastuoludeta. Ka moraalne kord sõltub jumala tahtest. Miski on hea, sest jumal seda tahab. Meie tungid võivad ka tahte juhtimise alt vabaneda ja siseelu moondub ja tahe on see, mis kontrollib meis vahelduvaid tunge. Tänu tahtele on inimene olnud selline, kes on olnud ise võimeline distantseeruma ja kontrollima. Vabaduseta tahe on surnud tahe

   * Omistab inimhingele omadusi, mis arvas Thomas, et on ainult inglitel
   * Inimese täiusele jõudmine teostub kõrgemas jumala armastuses. Meie tegevus on hea, kui me teeme seda armastusest jumala vastu:

  1. ABSOLUUTSED KÄSUD – jumal ei saa muuta, siis ta satub iseendaga vastuollu,
  2. MONOGAAMIA – jumal saab muuta

   * GNOSEOLOOGIA – meie loomulik teadmine on seal kindel, kus see võib toetuda meelelistele antustele. Üleloomulikele asjadele on vaja ilmutust. Just eriline muudab oleva viimseks tõelisuseks. Individuaalne on alati täiuslikum, see on looduse tegelik eesmärk

   * SKOTISTID olid tema järgijad, kes eitavad kiriku õpetuse filosoofilist pooldamist

RENESSANSS

   * Pole suurte filosoofiliste süsteemide aeg, vaid eksperimenteerimise aeg. Seda saatsid mitmed ainelised ja kultuurilised saavutused. Leiutised olid ka:

  1. Maadeavastused, kompass
  2. Trükikunst
  3. Püssirohi
  4. Perspektiiv
  5. Optika

   * Tehti ka teleskoop. Kõik need asjad kokku tugevdasid. Pannakse alused humanismile, mis oli süüdatud skolastikast. Inimene on keskmes, lisanduvad loodusajalugu ja keel. Mingis mõttes näitab see seda, kuhu inimesekestvus viib

   * Saksamaal on reformatsioon, eesotsas M. LUTHERIGA. Toob kaasa muutused kristlikus kirikus. Paavstide ilmalikud ambitsioonid, preesterkonna puudulik haridus, mitmesugused kiriklikud kuritarvitamised, üldine moraalne langus. Reformatsioonist kujunes välja uus kirik:

  1. SOLA GRATA – ainult kraatsia
  2. SOLA FIDEI – ainult ususse
  3. SOLA SCRIPTURE – ainult kiri
  4. SOLA CHRISTO – ainult kristus

   * Usk ja teod, kiri ja traditsioon – katoliklik mõtlemine

   * Neile lisanduvad veel U. ZWINGL, J. CALVIN. Nemad esindavad reformeeritud tiiba (kalvinismi)
   * ANABAPTISTLIK – autoritedid tapetakse maha, sellepärast hävib see pooldamine. Hiljem võidab ikkagi Saksamaa. Kirik püüab ennast kaitsta ja rahvas nõuab ketserite hävitamist (Inkvisitsiooni)

NICOLAUS CUSAST (1401-1464)

   * Seisab mõtlemisega ülemineku perioodis. Uusplatonismist ja müstikast huvitatud. Matemaatilised spekulatsioonid. Augustiinlaste ordu liige
   * Tähtsaim teos “ÕPETATUD MITTETEADMISEST�? – ilmus 1440. Aastal
   * 1448. aastal  saab kardinaliks. Algul õppis õigusteadust, siis hakkas vaimulikuks. Suur huvi vanade käsikirjade vastu, eesmärk ühendada õigeusu ja roomakatoliku kirik. Samal ajal püüab rahu luua ka hussiitidega. Arendab ülemaailmset tolerantsuse mõtet
   * On olemas üks jumalik tõde. Maailm eksisteerib nii et asjad on lõplikud ja nad on vastandid. Need on määratletavad erinevuste kaudu. Selle tõttu valitseb maailmas ALIUD ESSE – teisitiolemine. Mõistus võiba asju tunnetada, võrreldes tuntut tundmatuga, moodustades sarnasuse alusel mõisteid. Kuna maailmas on alati suuremaid või vähemaid sarnasusi, siis pole antud täiuslikku mõõdupuud, siis pole me teadlikud, et ei ole võimalik veelgi paremini teadlik olla. Leiame, et nurkade arvu suurenedes me läheneme ringile, aga me ei jõua temaks kunagi. Püüeldes teadmiste poole jõuame me lõpuks oma mitteteadmise tunnetamiseni. See õpetab meile, et me võime asjade omadusi ainult lõpmatuses puudutada. Inimene asub õpetatud mitteteadmise seisundis ehk TOKTA IGNORANTIA. Maailma õndsus selle mitmekesisuses on rajatud jumalale, lõpmatule, kelles kõik lõplikud vastuolud kaovad
   * Mida suurem on ringi raadius, seda lähemal on ta sirgele, kuid selleks ei saa kunagi
   * Jumal on üheaegselt suurim ja väikseim, midagi pole väljaspool Jumalat, seega pole suurimat ega väikseimat. Jumala olemus ei avane mõistusele, sest see allub vastuolude seadusele. Teda võib üksnes kaudselt puudutada
   * Inimlik vaim on jumaliku vaimu pilt. Inimlikus vaimus asuvad asjade ürgpildid ja tänu nendele oleme võimelised tunnetama, aga ka need on piiratud. Tunnetab maailma vastavalt mõõtmetele. Arvab, et universumil pole keskpunkti, maa pole selle kese, maa liigub, ei seisa, universumil pole piire

  1. Kaos – pilte
  2. On universum – mõistus on katki
  3. Kaos - - mõistus katki
  4. On universum - - tõeline mõistus (RATIO)

FRANCIS BACON (1561 – 1626)

   * Itaalia suundub ilutsevana looduse jumaldamisesse. Saksamaa DIASOOFILISSE müstikasse. Prantsusmaa elutarka ning vaimukasse SKEPSISESSE. Kõik need on protest skolastika vastu. Inglismaa empirism ja mandri-Euroopa ratsionalism. Empirismi eelkäia on nominalism ja teisel realism
   * Tema on empirismi vanaisa. Sündis kõrges klassis ja õppis Gamebridges. Läks algul poliitikasse ja  teenib kaks aastat Prantsusmaa õukonnas. On jurist elukutselt. 1584. aastal  pääseb alamkotta. Läheb üle valitsust pooldavasse parteisse. 1617. aastal on ülem pitsatihoidja. Siis Lord Kantsler ja siis lord Of Verulam ja siis Viscount Of St Albani
   * Tema üle kohtuprotsess altkäemaksus ja ta mõistetakse süüdi, kuid karistus tühistatakse
   * Istus maamõisas kinni ja kirjutas olulised teosed
   * Essee “MORAALIST, MAJANDUSEST, POLIITIKAST�?
   * Peateos on 1620. aastal  “INSTAURATCIA MAGNA�? – “SUUR LOOMINE�? – lubab uuendada kogu teaduse:

  1. NOVUM ORGANUM SCIENTIARUM – uus teadus organ (LOOGIKA). Teaduslik uurimise meetodi küsimus
  2. Kuidas süstematiseerida teadust

   * Tal on põhjalik humanistlik haridus. Ta on esimene, kes mõistab, et kõik uus edasiviiv saab põhineda ainult kindlatel teadmistele. Teadmine on jõud. Tähtis on teadmine looduse kohta. Mis olemasolu väärib, see väärib ka teadmist, sest teadmine on olemasolu pilt. Teda huvitab taoline vaatlemise praktiline kasutatus, teadmine peab teenima inimelu tegelikkust, peab tegelema ka teooriaga

   * Tuleks leiutada leiutamis teadus. Esimene, kes nimetab kolm leiutist:

  1. KOMPASS
  2. PÜSSIROHI
  3. TRÜKIKUNST

   * “NOVA ATLANTIS�? – tema teos. Tähtsaim leiutis seal on PERPETU MOBILE

GNOSEOLOOGIA

   * Kuivõrd on usaldusväärne inimese tunntusvõime. Kirjeldav vaatlus ei anna tõepärast pilti maailmast. Abstraktne tunnetus ja sellel vastab kogemus. Kogemuses peitub kogemus ja ei oma tõepärast pilti. Segavad elemendid tuleb kõrvaldada ehk IDOLAD
   * IDOLA – Pettekujutlus. Neid on neli:

  1. IDOLA  SPEKUS – koopapettekujutlus, me oleme koopas tänu omna harjumustele, kasvatusele, lektüürile, nähtamatu takistusvöö meie ümber

  2. IDOLA THEATRI – lähtuvad usust autoriteetidesse ja mille tõttu autoriteetide vead võivad mitmekordistuda. Selle vastu soovitab ta suuremat iseseisvust ja julgust tugineda oma kogemustele
  3. IDOLA FORI – avalduvad mitmesugustes inimstele omaseks saanud mõistetes. Hakkavad keele kaudu külge. Need ei vasta ühelegi konkreetsele nähtusele või asjale
  4. IDOLA TRIBUS – tervele inimkonnale omased pettekujutlused. Kui inimlikku vaimu võrrelda peegliga, on see sageli kõverpeegel. Pannakse maailma otstarbekus küsimärgi alla

   * Eksperiment on õigem vorm. Filosoofid ei tohi sarnaneda ämblikega, kes enda seest lõnga välja kerivad. Need on dogmaatilised metafüüsikud. Ka mitte sipelgatele, kes ilma kriitikata igasugust materjali kokku tassivad. Peaksid sarnanema mesilastega, kes koguvad ja korrastavad

   * Looduse valitsemise idee tähtsaim

TEADUSLIK SÜSTEEM

   * Kõigi olemasolevate teaduste vahel on seos – CLOBUS INTELLEKTUALIS
   * Jagab asjad kolmeks, mis on seotud inimhinge kolme funktsiooniga:

  1. MEELESPIDAMINE – ajalugu
  2. KUJUTLUSVÕIME – kunstid, kirjandus
  3. MÕISTUS – tõeline teadus (Jumal, loodus, inimene). Jumal pole meile vahetult antud, kuna sellega tegeleb teoloogia. Looduses on tähtsaim füüsika ja loodusvaatlused. Inimese all mõtleb ta üksikisikut ja teisena poliitikat, mis ühiskonda käsitlevad

   * Kolme teenet võib tema puhul esile tuua:

  1. Tunnetab esimesena teaduse uuendamise vajadust
  2. Püstitab uue teaduse ideaali, eelarvamusteta looduse tunnetus
  3. Eksperimendi vajaduse toonitamine