Riik
Riigi põhitunnused rahvusvahelise õiguse järgi:
- Maa-ala (See on kõige tähtsam tunnus. Ilma maata ei ole riiki.)
- Kodanikkond (inimesed kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil tunnustades tegevuse alusena ühtseid reegleid.)
- Põhiseadus
Riigi tunnused Montevideo 1933 a konventsiooni järgi on
• (1) territoorium ehk maa-ala,
• (2) kodanikkond ehk alaline elanikkond,
• (3) kehtiv riigivõim ehk iseseisev ja suveräänne valitsus, millel on kontroll territooriumi elanike ja asjade üle,
• (4) võime astuda suhetesse teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
Hiljem lisatud veel:
- rahvusvaheline tunnustus
- armee olemasolu
Contents |
RIIKLUS
Lihtriik
• l i h t r i igi koosseisu vastandina föderatsioonile ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid jms). Unitaarriik jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Jaapan, Prantsusmaa), tema koosseisus võib olla ka autonoomseid osi. Unitaarriigil on üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
Liitriik
l i i t r i i k ehk föderatsioon on riik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Föderatsioonil tervikuna ja osariikidel (nt. liiduvabariik, liidumaa) on oma seadusandlikud, täitev-korraldavad ja õigust mõistvad organid, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. Föderatsiooni ja selle osariikide võimupädevus on määratud föderatsiooni põhiseaduses; väljaspool föderatsiooni võimupädevust on osariigid suveräänsed.
Riikide liit
• Konföderatsioon ehk riikide liit on kindlate eesmärkide (nt. ühise välispoliitika või riigikaitse) huvides kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajaist. Mitmed konföderatsioonid, nt. Šveitsi Liit (1291-1798, 1815), Ühendatud Provintside Vabariik (1581-1795), Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon (1776-1787) ja Saksa Liit (1815-1866), on hiljem kujunenud föderatsioonideks.
