Porphyrios

Porphyrios (233–304). Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. Pärit Tüürosest. Filos. õppis algul Ateenas, kus muutis oma algse semiidi nime Malkose Porphyrioseks. Siirdus edasi Rooma ning sai Plotinose õpilaseks. Pärast mentori surma jätkas õpetamist, populariseeris platonismi, tegeles kirjandusega. Teada on poleemiline teos kristluse vastu (kadunud) ja antiikfil. ajalugu (säilis Pythagorase elu kirjeldav osa). “Sissejuhatus Aristotelese kategooriate õpetusse�? oli au sees keskajal. Vähese säilinud kirjand. pärandi kõrval olin peamine Plotinose loomingu redigeerija. Õpetuses järgis mentori seisukohti, kaldudes kõrvale vaid üksikasjus: nt. plotinistlikult universaalne hingede rändamine kehtib tal vaid inimhinge puhul, ta toonitab rangemalt askeesi tähtsust kõlbelise täiuse saavutamisel, ja lisab platonistlikule metafüüsikale allegooriliselt tõlgendet rahvausundi elemente.

Keel Porphyriost, kolmanda sajandi uusplatonisti, ei huvita, küll aga on ta lausa sõnasõnalise selgusega esile toonud, et küsimus sugude ja liikide kehalisusest või kehatusest, sellest, kas nad asuvad välises tõeluses või ainult inimese teadvuses, on ülimalt keerukas ja pikaajalist selgitustööd nõudev.Jamblichos (283-330). Pärit Süüriast. Filos. õppis Roomas, Porphyriose juures.