Kvalitatiivne sisueristus
George (1959) defineerib kval. kontentanalüüsi kui paindlikku protseduuri sisu kirjeldavate vaatluste e kodeerimisotsustuste tegemiseks. Kval. sisuanalüüsi käigus püütakse saada ülevaade uuritavast tekstist kui tervikust, näha terviklikku mustrit v struktuuri, mida sageli ei ole võimalik üksikuteks osadeks lammutada ja kategoriseerida ning kokku lugeda. Teine oluline nüanss kval. sisuanalüüsi kui "paindliku" protseduuri juures on see, et see analüüsimoodus lubab arvesse võtta ka ridade vahele peidetut, kodeerida teksti autori vihjeid, kavatsusi, eesmärke ja isegi eeldatavat mõju auditooriumile v t�en�olist lugejapoolset vastuv�ttu. Sealjuures on kval. anal��s teadlikult, avameelselt ja resoluutselt impressionistlik, kuid, paradoksaalselt, just t�nu avameelsele impressionismile v�ib kval.an. saavutada t�psuse, mis kvant. anal��si puhul on v�imatu.
Kvalitatiivne mõõdupuu on hinnangulisem, arvestades lisaks kvantitatiivselt mõõdetavatele näitajatele ka teadusetöö uudsust, tulemuslikkust ja taset eksperthinnangu alusel. Selline tegevus evalveerimine on juba pikka aega olnud teadusüldsuse poolt tunnustatud protseduur, olles sageli aluseks teaduspoliitikas ja rahastamisotsuste tegemisel.
ÜLDIST: kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine pole aktsepteeritud mitte ainult kui alternatiivsed kuid omavahel diametraalselt erinevad viisid sotsiaal- ja kasvatusteaduslike probleemide uurimiseks vaid kus uurimismeetodeid käsitletakse kontiinum-mudelina, kusjuures eeldatakse, et teatud olukordades annab parima tulemuse kombineeritud uuringudisainide kasutamine. KVAL, KVAN ja MIXED (kombinatsioon mõlemast) metodoloogiline suund teadusuuringus (= subjektiivne, objektiivne ja kriitiline?)
