Kirik

Kirik on ristiusu institutsioon (<sk kirche, <kr kyrion = 1. tugev, otsustav, kõlblik, seotus 2. kõikvõimas) kiriku mõistel on mitu tähendusvälja.

Kirik on interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev.

Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou – Ap 20:28; 1 Kr 1:2; 10:32; 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust ekklesiast (Ap 19:32. 39j). Kirik, kristlaste kogu kes koonduvad Jumalasse usu ümber, mis väljendub usutunnistuses.

Jeesuse 2000 a tagasi rajatud kirik on on ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel jagunenud väiksemateks juriidilisteks isikuteks. Kiriku tunnused (erinevalt usulahust või sektist) sakramendid, episkopaalsus, hierarhilised ametid (hierarhia.

Kirik on ka jumalateenistuse hoone (pühakoda).

Nimetust kirik kasutavad ebaõigelt ka paljud sektid. Määramaks kas tegu kiriku või usulahuga vaata Eesti Kirikute Nõukogu

Kirik (<saksa Kirche, <kreeka kyrion) on:

• kõik ristitud (Kristuse ihu);
• kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
• pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.

Kirik Uue Testamendi järgi on „Kristuse ihu�? (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou – Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust „ekklesiast�? (Ap 19:32 :39j).

Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.

Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on

• õigeusk
• katoliiklus
• protestantism, protestandid:
  • adventistid
  • anglikaanid
  • baptistid
  • kalvinistid
  • luterlased
  • metodistid
  • nelipühilased
  • presbüterlased
  • valdeslased

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Õigeusu arusaam

1. Kõige täielikumas mõttes on see taevase, võidutseva Kiriku (Kõigepüham Jumalasünnitaja, inglid ja pühakud) ning maise, võitleva s. t. maa peal kurjade vaimudega võitlust pidava Kiriku ühiskogum ühtse Pea – Issanda Jeesuse Kristuse juhtimise all. Kirik on Kristuse ihu, millesse kuuluvad kõik elavad ja surnud kristlased, kes usuvad tõeliselt Kristusesse ja on ühinenud Temaga Ristimise sakramendi kaudu.

2. Kirikuks nimetatakse samuti kristlaste kogumit, millel on oma hierarhiline ja organisatoorne struktuur. Selles mõttes eksisteerivad Autokefaalsed Õigeusu Kirikud, mis moodustavas ühtse Kogumaapealse Kiriku.

3. Kõige kitsamas ja sõna-sõnalisemas tähenduses nimetatakse kirikuks Jumala pühakoda (sellisel juhul on kombeks kirjutada «kirik» väikese tähega).

Vaata ka

• Religioon
• Kristlus
• Kirikukogud
• usulahk
• sekt
• kogudusteliidud eestis ("kirikud")

---

Katol ja luterliku kiriku sarnasused

Kahe kiriku ajalugu 1.1. Idapoolne kristlaskond 1.1.1. Konstantinoopoli patriarh 1.1.2. Kirikute ühinemise kuulutus 1.2. Protestantlikud usutunnistused 1.2.1. Hussiitide kirik

II KATOLISM JA POLIITIKA 2. Piibel 2.1. Püha pärimus 2.1.1. Dogma 2.1.2. Puhastustuli 2.1.3. Paavst 2.1.3.1. Gregoriuse teesid paavsti positsiooni kohta 2.1.3.2. Bulla 2.1.3.3. Entsüklika 2.1.3.3.1. "Quadragesimo anno" 2.1.3.3.2. "Divini redemptoris" 2.1.3.3.3. "Mater et magistra" 2.1.3.3.4. "Pacem in terris" 2.1.3.3.5. "Populorum progressio" 2.1.3.3.6. "Motu propri" 2.1.3.3.7. "Pacem in terris" 2.1.3.4. Patukustutuskiri ja dispensatsioon 2.1.3.4.1. Indulgents 2.1.3.4.2. Dispensatsioon 2.1.4. Ketserlus 2.1.5. Inkvisitsioon 2.1.5.1. Hispaania inkvisitsioon ja Tomas de Torquemada 2.1.5.2. Rooma inkvisitsioon 2.1.6. Inkvisitsiooniprotsess 2.1.6.1. Suurinkvisiitor 2.1.6.2. Ketserite süüdimõistmine 2.1.7. Inkvisitsioon Ameerikas 2.1.7.1. Diego de Landa 2.1.8. Reformatsioon 2.1.9. Rekonkista 2.1.10. Ristisõjad 2.1.11. Misjonitöö 2.1.11.1. Sisemisjon 2.1.11.2. Misjonitöö Ameerikas 2.1.11.3. Misjonitöö Liivimaal

III PAAVST JOHANNES PAULUS II 3.1. Vatikan 3.1.1. Püha Peetri kirik 3.2. Elulugu 3.3. Terviseprobleemid 3.4. Tagasiastumine 3.5. Sekkumine poliitikasse 3.6. Pühakuks kuulutamine

IV LUTERLUSE INIMESELAHEDUS 4.1. Jumala sõna 4.1.1. Sola scriptura 4.1.2. Sola gratia 4.2. Usupuhastus 4.2.1. Kalvinism e �veitsi usupuhastus 4.2.1.1. Ulrich Zwingli 4.2.1.2. Jean Calvin 4.2.2. Inglise usupuhastus e anglikaani kirik 4.2.2.1. "Seitseme sakramendi kaitseks" 4.2.2.2. "Common Prayer Book" 4.3. Luterlus 4.3.1. Martin Luther 4.3.1.1. Protest Speyeri riigipäeval 4.4. Augsburgi usurahu 4.4.1. Usutunnistuse vabadus Tartus 4.5. Misjonitöö 4.5.1. Maailmamisjon

V OIKUMEENILINE LIIKUMINE 5.1. Oikumeenilise liikumise 3 põhisuunda 5.1.1. Rahvusvaheline Misjoninõukogu 5.1.2. Faith and Order 5.1.3. Life and Work 5.2. Roomakatoliku kiriku oikumeeniline tegevus 5.2.1. "Dekreet oikumenismi kohta" 5.2.2. Johannes Paulus II