Jumal

Vana soomeugri sõna mis tähistab kõrgeimat austatavat väärtust inimese teadvuses, surematut kõikvägevat jne maailma loojat. Jumal tänapäevaselt tähendab monoteistliku Loojat kes on rajanud selle universumi milles oleme. Sõnale Jumal omistatakse erinevaid omadusi: elav, kõikvõimas, lõpmatu, nähtamatu. Ilma nende tingimuste täitmiseta saame kõnelede jumalusest.

inimese jaoks ta ilmutab end (eri viisidel). Jumala ilmutusega tegeleb humanitaarteaduses teoloogia.

Soome-ugri sõna Jumal on tuhandeid aastaid vana, Eenoki raamatus on sarnane nimi ühe rahva kohta, kes kuuluvad Jumala poegade hulka. Pole teada mida šamanismi (animism) ja/või polüteismi ajal sõna tähendas, aga peale 1. asstatuhandet (pKr) hakkas eestlaste kollektiivses teadvuses Jumal tähistama nähtamatut ainujumalt. Murrang Jumala mõistmisel toimub üleminekul monoteismile, kui austusobiekt ei ole enam seotud loodusega (ega planeetidega, valitsejatega, vms) vaid on nähtamatu (vaim).

Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis on see pärisnimi, mis käib judaismis, kristluses ja islamis austatava ainujumala kohta, kes on aja, ruumi ja valguse looja. Väikese algustähega kirjutatuna on "jumal" üldnimi, mis tähistab mis tahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulik olend, näiteks jumalaid vanakreeka või vanarooma usundis.

Jumal monoteistlikes usundites

Enamik monoteistlike uskude tunnistajaid kasutavad Jumala pärisnimena sageli üldnime "Jumal". Jumala erinevad nimed tulenevad keelte erinevustest ja religioossetest traditsioonidest.

• Jahve (mitte Jehoova) on üks Piiblis kasutatavatest Jumala nimedest (YHVH; יהוה). Seda nime juudi palvetes kunagi ei kasutata, vaid selle asemel öeldakse "Adonai" (sellest ka ebavorm "Jehoova"). Algne hääldus on oletuslik, sest heebrea keeles vokaale ei märgitud.

• Adonai on judaismis kasutatav jumalanimi. Teiste juudi jumalanimede kohta vaata artiklit Jumala nimi judaismis.

• Allah on araabiakeelne sõna 'Jumal', mida islamis kasutatakse Jumala pärisnimega. Vaata ka: Allahi 99 nime.

• Püha Kolmainsus (Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal Püha Vaim) on Jumala nimi, mida kasutatakse eriti õigeusu ja katoliku palvetes ja liturgias. Hiljemalt alates Esimesest Nikaia kirikukogust (325) tunnistab Kolmainsuse õpetust enamik kristlastest.

Vaata ka: Jumalus, universum, Jumalatõestused

Kuna Jumal on kõige algus, siis algselt tal nime ei ole, niikaua kuni ilmuvad välja need isikud, kes võiks Talle nime panna. Ja nimi pannakse tegude või omaduste järgi. Jumalat on nimetatud Kõigekõrgemaks või Kõigevägevamaks sest seda Ta ju on. Teda on nimetatud taevaseks Isaks, sest ta ongi ju meie kõigi Isa. Teda on nimetatud ka Loojaks vastavalt ühele tema tuntumaile tegevusele milleks on loomine. Need kõik on Jumala erinevad nimed ehk epiteedid.

Jumala doktriinid

Alguses nimetab Vana Testament Jumalat "Elohim’iks" (see tähendab sõna-sõnalt "jumaliku Looja Vaimud") – ja mitte geneetilise ülesehitusega materiaalseteks tulnukateks või millekski sellesarnaseks, nagu mõned autorid tänapäeval spekuleerivad. (Näib, et osaliselt problemaatilised mõjud on areenile ilmunud hiljem.) Sõnadel "Elohim" ja "Allah" (islami usust) on sama lingvistlik algupära.

Nimi Jahweh/Jehoova ilmub hiljem Vanas Testamendis. Kui Jumal erinevate epohhide ajal "lähemale" tuli, siis, nagu väidavad müstilised ja humaansed allikad nagu J. Lorber või R. Steiner, hakati Jumalat kogema kui Jehoovat. Tõlked aga kasutavad alati Jumala jaoks sama nime ning seega lähevad kaduma inimeste kogemused eri epohhidel. Tõeline Jumala kui Jehoova kogemine on mõnikord jäänud varju, ning isegi negatiivsed olendid on mõnikord võib-olla olnud lihtsalt eksitatud inimesed. Kui seda vaatenurka tähele pandaks, leiaksid oma lahenduse paljud tänapäeva segadusttekitavad teooriad. Paljudes religioonides on ilminguid, kus nt nõrga usuga inimesed, kes olid täis vihkamist, ei olnud valmis muutma oma arvamusi läbi prohvetite sõnade. Seega ei pruugi iga lugu Vanas Testamendis ilmtingimata viidata tõelisele "Jahweh’le" ja "YWHW’le", nagu seda kirjeldab Prof. J. J. Hurtak / USA. See aga ei tähenda, et iga Vanas Testamendis toodud intsidenti võiks hinnata lähtuvalt tänapäeva inimloogikast. Jumal teab paremini kui meie, mida ta teeb ja miks – ja mida ta tahab, et inimesed teeksid ja miks.

Monoteistliku Jumala nimekujud

• Jumal Looja, kes on loonud kõiksuse, sealhulgas maailma (monoteism). Jumal (=e.k sure algustähega)

Brahma (hinduism), Ahura Masda (Zoroastrism), Jahve (:Elohim Adonai juutlus), Allah (islam), Jumal (:Issand, kristlus),

Polüteistliku maailmapildi jumaluste loend

• Jumalapilt, kus on mitu loojat (polüteism), jumalad (=e.k mitmuse kuju)Zeus,
• jumalused kui vägevad olevused või pooljumalad, aga mitte maailma loojad, jumalus(-ed). (Budism mütoloogia )
• Jumal kui rahva või kogukonna ühise identiteedi kandja.
• Jumal kui inimtüübi või mõtteviisi kandja.
• Jumal kui loodusjõu esindaja (panteism)
• jumal kui vaim (jumal kui materiaalne objekt; jumal kui jõud) (animism)

Filosoofiliselt

Jumal: Transtsendentaalne ontoloogiline absoluut. Mõned olulised terminid, mis seostuvad jumala jaatamise, eitamise ja tunnetamisega. Teism on usk transtsendentsesse jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat. Ateism on seisukoht, et jumalat pole olemas. Monoteism on usk ühteainsasse jumalasse, polüteism peab võimalikuks paljusid jumalusi. Agnostitsism on seisukoht, et küsimus jumala olemasolust on inimmõistusega (või ükskõik milliste inimlike tunnetusvahenditega) lahendamatu. Agnostitsismi terminit kasutatakse aga ka teistsuguses, mittereligioosses kontekstis: selle all võidakse mõelda täielikku skeptitsismi, arvamust, et inimene pole üldse suuteline maailma tunnetama; või siis teesi, et inimene ei suuda tunnetada konkreetselt metafüüsilist-transtsendentset sfääri  kusjuures viimast ei pea tingimata seostama jumalikuga, vaid lihtsalt mittekogetava-aegruumivälisega. Teism, ateism ja agnostitsism on kolm peamist võimalikku suhtumist jumalasse: "ta on olemas", "teda pole olemas, "me ei või teada, kas ta on olemas või mitte".

New Age arusaam

New age liikumistes võib Jumal tähendada energiat või teadvust, mis universumit täidab ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks; igasuguse olemasolu allikat; parimat ja kõrgeimat hüve tajuvates olendites; või seda, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida. Mõiste Jumal puhul ei tehta New Age klubides vahet taustsüsteemidel (monoteism-polüteism). Või siis lahutatakse jumal ja looja eri kategooriateks (neid võib veel eristada).

Jumalas nähakse põhjuslikkuse põhjust.

Vaata ka

Jumala nimi, Jumalatõestus, Jumalakäsitlused, Ainujumala nimede loend, jumalus, jumalad, Jumala olemus, jumalateenistus

• monoteism-polüteism (transtsendentne-immanentne, lõpmatus-lõplik, looja-loodu, siin- ja sealpoolne), animism, panteism, kosmogoonia, loomismüüdid

Anekdoot

Koolis on tunni teemaks ateism.

Siseneb rangelõikelises kostüümis naisterahvas ja pöördub klassi poole:

�?Nii lapsed, jumalat muide pole olemas! Tõstkem kõik käed üles ja viibutagem taeva poole rusikat�?.

Kõik teevad nii, aga Juku istub liikumatult.

�?Mis Sul viga, poiss?�?

�?Mina siin arvasin, et kui jumalat pole, siis milleks kätega vehkida, aga kui on, siis milleks suhteid rikkuda...�?