Analüüs

ERISTUS, eristamine. Terviku osadeks jaotamine või lõhustamine.

Käsitlus- või uurimisviis, mis seisneb mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke põhjuste jne mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamises.

Eritlus on aine lahutamine koostisosadeks ja nende organiseerimisviisi leidmine. Näitab arusaamist üksikute komponentide vahelistest seostest.

Teadusuuringus eritluse (analüüsi) tulemused esitatakse tekstina, jooniste ja/või tabelitena, kõverjoontena (diagrammidena).

Vastand on süntees.

liigitama, klassifitseerima, võrdlema, vastandama, avastama, lahkama, jagama, uurima, üle vaatama, lihtsustama, uurima, katsetama, eristama, loetlema, vahetama, ideed sõnastama, seostama, ülesannet looma, motiveerima, tuletama, eeldama, järeldama.

Asendab: eritlus, eritlemine

Laiemad: uurimismeetodid research methods

Kitsamad:

• demograafiline analüüs demographic analysis

funktsionaalanalüüs functional analysis infoanalüüs information analysis majandusanalüüs economic analysis matemaatiline analüüs analysis (mathematics) operatsioonianalüüs operational research; operations analysis põhjuslik analüüs causal analysis sisuanalüüs statistiline analüüs statistical analysis süsteemianalüüs organizations analysis; systems analysis tekstianalüüs textual analysis võrdlev analüüs comparative analysis Seotud: analüütiline filosoofia analytical philosophy analüütilised funktsioonid analytic functions analüütilised meetodid analytical methods definitsioonid definitions kvantitatiivsed uurimismeetodid quantitative research methods muutujad variables süntees synthesis võrkgraafikud network graphs

Valdkonnad: FILOSOOFIA. EETIKA. ESTEETIKA. TEADUS. MATEMAATIKA. LOOGIKA.

Analüüs – millegi eristamine, tükkideks lahutamine. Analüüsi eesmärk on tervikpildi mõtestamine ja sisemiste seoste välja toomine.

---

Majandusanalüüs

Ettevõtluses on eesmärgiks tihedas konkurentsis leida just need peamised näitajad, mis aitaksid õigeid juhtimisotsuseid teha.

Ärianalüüs (business intelligence) - on metoodika ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, saavutuste mõõtmiseks (strateegiline fookus) ja tulemuste mõjutegurite leidmiseks (juhtimisotsuste parandamine)

Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel.

Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod

Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses.

Analüüsi liigid

Analüüsitavate nähtuste ulatusest, objektist, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt võib analüüse liigitada mitmel moel.

Objektide ja metoodika järgi liigitades saame:

• 1) olukorra analüüsi – kuidas on seni läinud, millised on tulemused;
• 2) dünaamikaanalüüsi – millised on olnud muutused ajas;
• 3) võrdlusanalüüsi – kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurentidega (alaliik hälbeanalüüs);
• 4) struktuurianalüüsi – kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis (alaliik koordinatsioonianalüüs);
• 5) väärtusanalüüs – hinnangute andmine, ümberhindamine jne.

Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs.

Analüüsi infotarbijad

Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta.

Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund, maksevõime ja riskid.

Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises.

Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja tasuvuse tõstmiseks tuleks regulaarselt aga teha kulutasuvuse analüüse.

Pangalaenude või toetuste taotlemisel on oluline analüüsida ka ettevõtte jätkusuutlikkust. Äriplaanide ja arengukavade koostamisel on analüüs vältimatu.

Analüüsi põhjal selgitatakse tulemused ja tõlgendatakse olukorda. Võib väita, et vaid finantsaruannetest ei piisa, üha rohkem nõutakse majandusaastaaruande lisades selgitusi ettevõtte tegevuse ja tulemuste erinevate aspektide kohta.

Analüüs on vajalik lisaks muudele põhjustele ka nö ootamatuste vältimiseks.

· Omanike ja juhtkonna huvides on teha analüüse investeerimisriskide vähendamiseks. · Kreeditoride ja investorite huvides on vajalik analüüs selleks, et vähendada finantseerimisriske. · Koostööpartnerite huvides on teha nii tarnijaanalüüse kui kliendianalüüse. · Finantseerijate huvides tuleks teha analüüse ka laenu- ja toetustaotluste ettevalmistamisel, samuti projektide, äriplaanide jms koostamisel.

Analüüsi allikad

Suuremad kogumid andmeid talletatakse andmebaasides. Andmebaaside haldamine on saanud eraldiseisvaks tegevusalaks. Andmete haldamine ja töötlemine toimub üha enam võimsate tarkvaralahenduste abiga.

Andmeid ja informatsiooni ettevõtete kohta võib leida järgmistest allikates:

· börsiinfo (väärtpaberibörside kodulehed, väärtpaberiregister); · ajakirjad, ajalehed oma andmebaasidega (Äripäev jt); · finantsvahendusettevõtted (investeerimispangad, universaalpangad); · ettevõtete ühendused (ettevõtete liidud, assotsiatsioonid, kaubanduskoda jne); · ettevõtete majandusaasta aruanded (ettevõtete www - leheküljed, äriregister).